A A A

Laupäev, 25. märts 2017 05:59

EST ENG RUS

Prindi

Muudatuses seoses 01.12.2015 jõustunud kemikaaliseadusega

SEVESO III direktiivi nõuete üle võtmine
Sellega kaasnevad sisulisemad muudatused tulenesid ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsioonile üleminekust (nn CLP-määrus). Ohtlike ainete klassifikatsiooni muutumise tõttu peavad ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted enda ohtlikkuse kategooria uuesti määratlema.

Piiranguga lõhkeaine lähteainete regulatsiooni kehtestamine
Vastava EL määruse eesmärk on tõkestada ja raskendada terrorismikuritegude toimepanemist piirates selliste ainete kättesaadavust avalikkusele, mida on võimalik kasutada lõhkeainete valmistamiseks. Taolisi aineid sisaldavaid tooteid võib kättesaadavaks teha vaid professionaalsele kasutajale, kes vajab neid tooteid oma majandus- või kutsetegevuseks. Samuti peavad neid aineid käitlevad isikud teatama kahtlustäratavatest tehingutest, ainete kaotsiminekust ja vargustest selleks määratud kontaktpunktile. Vastav EL määrus on jõus 2. septembrist 2014 ning uue kemikaaliseadusega määrati üksnes Eesti kontaktpunkt (Politsei- ja Piirivalveamet) ja lisati määruse rikkumise korral kohaldatav väärteokoosseisud.

Avamerel nafta- ja gaasiammutamisprotsessidega tegeleva ettevõtja kohustus
Seadusega võeti üle direktiiv, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust. Kuna Eestis direktiiviga reguleeritud tegevust ei toimu, puudub ka avameri, siis pidi Eesti direktiivist üle võtma vaid sätted, mis reguleerivad juhtumit, kus Eestis registreeritud ettevõtja võib olla seotud avavamerel toimunud nafta- ja gaasiammutusprotsessidega toimunud suurõnnetusega. Sellisel korral peab Eesti tagama, et see ettevõtja koostab vastava aruande ning see aruanne tuleb esitada Euroopa Komisjonile.

Ohutusnõunik
Võrreldes varasema regulatsiooniga on lisatud nõue, et ohutusnõuniku peab määrama ka ekspedeerimisega tegutsev ettevõtja. Ekspedeerija on vahendajaks veose omaniku ja vedaja vahel. Ekspedeerija võib tarneahela planeerimisel (nii inter- kui ka multimodaalsete vedude puhul) kasutada mitut vedajat ja ekspedeerija vastutab kogu veo korralduse eest. Ekspedeerijad peavad sarnaselt vedajatele täitma ohtlike kaupade veost tulenevate ohtude vältimise eeskirju. Sel eesmärgil oleks ohtlike kaupade ekspedeerimisel vaja ette näha asjakohase kutsealase koolituse saanud ohutusnõustajate tööle määramine.

Küttegaasi lõhnastamine
Tegemist on kemikaaliseaduse kontekstis uue sättega, kuid mitte uue nõudega. Samasisuline nõue kehtis teise seaduse alusel - küttegaasi ohutuse seaduse § 3 lõigetes 2 ja 3, mis tunnistati seadme ohutuse seadusega kehtetuks 1. juulist 2015. Küttegaasi lõhnastamise nõue on üheks ohutuse nõudeks – lõhnastamine võimaldab tuvastada küttegaasi lekkeid. Kui gaasi ei lõhnastataks, ei oleks inimestel võimalik tajuda gaasileket ja vastavalt käituda.

Doominoefekt
Ettevõtted peavad vahetama omavahel ettevõtet puudutavat teavet, võimaldamaks doominoefekte ärahoidvate ja leevendavate meetmete planeerimist ning korrektse doominoefektide infoga dokumentide koostamist. Seega, kui ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul on tõenäoline doominoefekt, vahetavad nende käitajad omavahel vajalikku teavet, et rakendada asjakohaseid meetmeid ning teevad koostööd avalikkuse teavitamisel.

Õppuste korraldamine
Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal on kohustus korraldada vähemalt kord kolme aasta jooksul õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks. Õppuse eesmärgiks on vastutavate töötajate kohustuste läbiproovimine ja kinnistamine ning ressursside piisavuse kohta teabe saamine. Õppuse tulemusel peaksid selguma täiendavad koolituse ja ressursside uuendamise/täiendamise vajadused. Õppuse tulemuste põhjal tuleb uuendada hädaolukorra lahendamise plaani. Päästeameti teavitamine on ettenähtud selleks, et viimane kui ettevõttes hädaolukorraks valmisoleku üle järelevalvet tegev asutus saaks vajadusel õppust jälgida või võimaluse korral planeerida ettevõtjaga ühisõppuse.

Käitise sulgemisest teavitamine
Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja teavitab ettevõtte alalise sulgemise või tegevuse lõpetamise korral Tehnilise Järelevalve Ametit vähemalt viis tööpäeva enne ettevõtte sulgemist või tegevuse lõpetamist. Sellise teavituse järgselt on võimalik ilma täiendavate menetlustoiminguteta käitamisluba kehtetuks tunnistamine.

Kohaliku omavalitsuse kaasamine
Suurõnnetuse ohuga ettevõttes või ohtlikus ettevõttes selliste muudatuste tegemisel, millega kaasneb suurõnnetuse oht või selle suurenemine, teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kohaliku omavalitsuse üksust. Kohaliku omavalitsuse üksus otsustab selle põhjal planeerimismenetluse algatamise vajaduse ning teavitab otsusest ametit. Teatud muudatuste (näiteks kemikaali koguse suurendamine) puhul ei pruugi olla vajalik ehitustegevus, kuid õnnetuse ohuala ja õnnetuse risk suurenevad, mis võib olla vastuolus kehtiva planeeringuga. Kohaliku omavalitsuse üksuse selline kaasamine tagab informatsiooni jagamise ja väldib vastuolusid kehtiva planeeringuga. Lisaks edastatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kooskõlastatud teabeleht ja riskianalüüsi kokkuvõte. Nimetatud dokumendid, eelkõige ettevõtte riskianalüüs, on oluliseks sisendiks riskihinnangu koostamiseks ja suurõnnetuse riskiga arvestamiseks planeeringute ning ehituslubade menetlemisel.

Käitamisloast teavitamine
Tehnilise Järelevalve Ametil on kohustus teavitada Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni ning Päästeametit ja ettevõtte asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust kõigist suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte kohta antud käitamislubadest, käitamisloa kehtivuse peatamisest ja kehtetuks tunnistamisest. See tagab infovahetuse suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete alal pädevate asutuse vahel, ja ka kohalikule omavalitsusele teabe tema territooriumil tegutsevatest suurõnnetuse ohuga ja ohtlikest ettevõtetest või nende tegevuse lõpetamisest.

Päästeameti kohustuste suurenemine
Päästeametile lisati kohustus selgitada ohtlikelt ettevõtetelt ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetelt saadava info põhjal välja need suurõnnetuse ohuga ettevõtete rühmad, mille puhul võib suurõnnetuse risk olla suurem või selle tagajärjed tõsisemad käitiste geograafilise asukoha ja vastastikuse kauguse ning nendes paiknevate ohtlike kemikaalide varude tõttu ning teavitada sellest vastavaid ettevõtteid. Tegemist on doominoefektide hindamisega, milleks saadakse sisend ettevõtete riskianalüüsidest ning mida on otstarbekas teha hädaolukorra seadusest tuleneva hädaolukorra riskianalüüsi „Suurõnnetus ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes või muus tööstus- või laohoones“ raames. Lisaks lisati Päästeameti ülesannete hulka kohustus koostada A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttele ettevõtteväline hädaolukorra lahendamise plaan.

Tarbijakaitseametile lisandus uus kohustus
Tarbijakaitseametile pandud kohustus teha järelevalvet määruse (EL) 98/2013 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainete turustamise üle jaemüügis. Nimetatud ained, segud ja neid teatud kontsentratsioonis sisaldavate toodete (ehk piiranguga lõhkeaine lähteained) müük jaemüügis on keelatud. Seega on Tarbijakaitseameti järelevalve sisuks kontrollida, et piiranguga lõhkeaine lähteaineid ei oleks jaemüügis kättesaadavad.

Ohuprognoos
Ohuprognoosil ei ole õiguslikku tähendust kolmandate isikute suhtes. SEVESO III direktiivis on kirjeldatud üsna detailselt inspekteerimise (riikliku järelevalve ehk korrakaitse) põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas ka järelevalve sagedust. Inspekteerimise laad peab vastama asjaomase käitise liigile. Inspekteerimine ei sõltu ohutusaruande või muu esitatud aruande saamisest. Inspekteerimine peab olema piisav käitises kasutatavate tehniliste, korralduslike ja juhtimissüsteemide plaanipäraseks ja süstemaatiliseks läbivaatamiseks. Järelevalve peab olema selline, et see tagaks käitajal suurõnnetuse vältimise meetmete rakendamise ja sisuliselt kõigi õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise.

Majandustegevusteade
Kaupleja, kes teeb hulgikaubanduse korras turul kättesaadavaks piiranguga lõhkeaine lähteaine, esitab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohase majandustegevusteate hulgikaubanduse tegevusalal hiljemalt 2016. aasta 1. märtsiks. Teade on vajalik ülevaate saamiseks lõhkeainete lähteainete hulgimüügiga tegelevatest isikutest.

Dokumentatsiooni uuendamine
Kõik isikud, kes käitavad suurõnnetuse ohuga ettevõtet või ohtlikku ettevõtet peavad esitama KemS ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohaselt uuendatud teabelehed 1. juuniks 2016. Kuna direktiiv näeb ette suurimad muudatused just ohtlike ettevõtete klassifikatsioonist tulenevalt, siis on teabelehtede uuendamine oluline ettevõtte kategooria üle kontrollimiseks. Ettevõtted, kelle ohtlikkuse kategooria muutub, teevad oma kohustuslikus dokumentatsioonis vajalikud muudatused ning esitavad need kooskõlastamisele hiljemalt 2016. aasta 1. juuniks.

Käitamisloa taotlemine
Ettevõtte, mis varasemalt ei klassifitseerunud ohtlikuks või suurõnnetuse ohuga ettevõtteks, võib käitamisloata tegutseda kuni 2016. aasta 1. juunini.