A A A

Teisipäev, 28. märts 2017 11:13

EST ENG RUS

Prindi

Korduma kippuvad küsimused

1. Mis on RTTE direktiiv?

R&TTE direktiiv (Radio and Telecommunications Terminal Equipment Directive 1999/5/EC) on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta, millega sätestatakse lõppseadmetele aparatuurile põhinõuded, nõuetele vastavuse hindamise kord, dokumentatsioon ja CE-märgistus. Direktiiv on Eestis rakendatud elektroonilise side seaduse ja selle allaktide kaudu.

2. Mis on aparatuuri põhinõuded?

Põhinõueteks on kasutaja ja kõigi teiste isikute tervise ja ohutuse kaitstus ning seadmete elektromagnetiline ühilduvus. Samuti peavad raadioseadmed olema valmistatud nii, et need kasutaksid maapealseks või avakosmose raadiosideks eraldatud spektrit ja orbitaalressursse, et vältida kahjulikke häireid. Täiendavalt võib Euroopa Komisjon kehtestada muid põhinõudeid, mis on seotud võrgu koostöövõime, teenuse kvaliteedi, eraelu ja turvalisuse kaitsega jms.
Põhinõuetele mittevastavate seadmete tarnimine ja kasutuselevõtmine on keelatud.

3. Milliste dokumentidega peab olema varustatud elektroonilise sidevõrgu terminaliseade ja raadioseade?

Raadioseade ja terminaliseade peavad olema varustatud vastavusdeklaratsiooniga ja eestikeelse kasutusjuhendiga. Lisaks peavad raadioseade ja terminaliseade olema märgistatud: vastavusmärgiga (CE-märgiga) ning seadme identifitseerimiseks vajaliku märgistusega (tootja ning seeria või tüübi tähis).

4. Kes vastutab aparatuuri nõuetele vastavuse eest?

Aparatuuri nõuetele vastavuse eest vastutab tootja, tema volitatud esindaja või turule laskja. Nõuetele vastavust tõendavaks dokumendiks on tootja või selle esindaja vastavusdeklaratsioon. CE-märk on kinnituseks, et seade vastab asjakohastele põhinõuetele.

5. Kas Eesti võib kehtestada aparatuurile muid nõudeid lisaks põhinõuetele?

Eestis nagu ka ELi liikmesmaades kasutatavad raadiosaateseadmed peavad lisaks põhinõuetele vastama veel nö. rahvuslikele nõuetele, kuna raadiosageduste kasutus on riigiti erinev. Rahvuslikud nõuded sätestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega: Eesti raadiosagedusplaan ja Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele

6. Kas Eestis kasutatav raadioseade on kasutatav meie naaberriigis?

Raadioseade, mis on vabalt kasutatav Eestis, võib olla keelatud meie naaberriigis. Konkreetsele küsimusele saab kindla vastuse vaid vastava riigi sideadministratsioonilt. Euroopa riikide kohta saab mõningat teavet ka veebiaadressil: http://cept.org/ecc/topics/short-range-device-regulations-and-indicative-list-of-equipment-sub-classes-in-accordance-with-the-rtte-directive-(19995ec)

7. Mis on harmoneeritud standard?

Harmoneeritud standard on Euroopa Komisjoni mandaadi alusel Euroopa standardiorganisatsiooni poolt koostatud ja vastu võetud standard. Kui harmoneeritud standardi kohta on avaldatud teade (viide) Euroopa Liidu Teatajas ja standard on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina ning kui õigusaktist ei tulene teisiti, eeldatakse, et sellisele standardile vastav toode või teenus vastab standardiga kaetud nõuete osas tehnilisele normile.

8. Milliste raadioseadmete turule laskmisest või kasutuselevõtmisest ei pea teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit?

Tehnilise Järelevalve Ametit ei pea teavitama raadiovastuvõtuseadmetest, sh. TV- vastuvõtjatest, ning raadiosaateseadmetest, mis kasutavad raadiosagedusi, mille sageduskasutus on Euroopa Liidus ühtlustatud. Muudel juhtudel peab raadioseadmete tootja või tootja volitatud esindaja või turule laskja teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit turule lastavatest seadmetest vähemalt 4 (neli) nädalat enne turule laskmist. Tootja või tootja volitatud esindaja või turule laskja esitab teate Tehnilise Järelevalve Ametile kirja teel, faksi teel või elektrooniliselt. Teavitada võib ka läbi Euroopa Komisjoni ühtse teavitamise andmebaasi aadressil https://webgate.ec.europa.eu/enterprise-portal

Teate vorm eesti keeles või inglise keeles
Tehnilise Järelevalve Ameti kontaktaadress elektrooniliseks teavitamiseks on apparatus at tja dot ee


9. Milliseid raadioseadmeid võib kasutada sagedusloata?

Kõiki raadioseadmeid, mis vastavad R&TTE direktiivi nõuetele, on märgistatud vastavusmärgiga CE ja millele on kehtestatud nõuded määrusega Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele, võib kasutada sagedusloata.

10. Kas on olemas ühtsed rahvusvahelised tehnilised nõuded raadioseadmetele?

Tehnilised nõuded raadioseadmetele, mille kasutamine on ühtlustatud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Islandil ja Šveitsis on avaldatud Euroopa Sidebüroo (ECO) poolt: http://cept.org/ecc/topics/short-range-device-regulations-and-indicative-list-of-equipment-sub-classes-in-accordance-with-the-rtte-directive-(19995ec)

11.Kas loavabadel raadioseadmetel on lubatud kasutada täiendavaid antenne ja võimendeid?

Ei ole lubatud.

Lubatud on kasutada ainult raadioseadme tootja poolt ettenähtud antenne, kusjuures raadioseadme võimsus ei või ületada määruses Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele, sätestatud lubatud piirnormi.

12. Mida on vaja teada elektroonilise side seadme tellimisel internetikaubamajast?

Eestis lubatakse müüa ja kasutada elektroonilise side seadmeid, mis vastavad Euroopa nõuetele (Eesti nõuded on Euroopa omadega vastavuses).

Enne elektroonilise side seadme tellimist pärige müüjalt infot seadme Euroopa nõuetele vastavuse kohta. Seade vastab Euroopa nõuetele kui seadmele on nõuete kohaselt kinnitatud CE vastavusmärgistus. Selleks, et olla kindel tellitava seadme nõuetele vastavuses soovitame Teil küsida müüjalt vastavusdeklaratsiooni (Declaration of Conformity).

Kui Te pole kindel seadme nõuetele vastavuses, siis soovitame enne kauba tellimist küsida nõu Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Küsimused seadmete kohta:

1. Mis on lähitoimeseadmed?

Lähitoimeseadmed on väikese kiirgusvõimsusega kaasaskantavad, liikuvobjektile või kohtkindlalt paigaldatavad ühe- või kahesuunalist sidet võimaldavad raadiosaateseadmed, sealhulgas kaugjuhtimis-, telemeetria-, häire-, audio-, hääle- ja videosüsteemides kasutatavad seadmed. Nõuded seadmetele leiab määrusest Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele

2. Kas teised raadiosaateseadmed võivad tekitada häireid lähitoimeseadmetele?

Lähitoimeseadmeid ei kaitsta teiste raadioside teenistuste poolt põhjustatud häirete eest, samas ei tohi nad ise tekitada häireid primaarse kasutusrežiimiga raadioseadmetele.
 

3. Mida tähendab termin mittespetsiifilised lähitoimeseadmed?

Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed on telemeetria-, kaugjuhtimis-, valvesignalisatsiooni-, andmeedastus- ja muud samalaadsed seadmed. Antud seadmeklassi alla võib paigutada mistahes lähitoimeseadmeid, mille tehnilised näitajad mahuvad määruse Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele alla.

4. Missugused sageduskanalid on eraldatud (auto)mudelitele 40 MHz alas?

Sageduskanalid 40,665 MHz, 40,675 MHz, 40,685 MHz ja 40,695 MHz kanalisammuga 10 kHz. Muude sageduskanalite kasutamine 40 MHz alas on hetkel võimalik vaid Tehnilise Järelevalve Ameti tehnilise loaga.
 

5. Kas satelliittelefonid on Eestis loavabad?

Loavabad on järgmised CE-märgiga satelliittelefonid (operaator ja sagedusala): Inmarsat 1,5/1,6 GHz; Gobalstar 1,6/2,4 GHz; Iridium 1,6 GHz, Thuraya 1,5/1,6 GHz, BGAN 1,5/1,6 GHz, Space Checker S-SMS 1,5/1,6 GHz, EMS-PRODAT 1,5/1,6 GHz ja EMS-MSSAT 1,5/1,6 GHz. AceS telefone on lubatud vabalt toimetada üle tollipiiri, kuid mitte kasutada (pole kattealas).
 

6. Missuguseid juhtmeta telefone tohib Eestis kasutada?

Loavabad on DECT-telefonid raadiosagedusalas 1880,0-1900,0 MHz.
 

7. Missugune sagedusala on lubatud juhtmeta käed vabad süsteemile?

Sagedusala 863-865 MHz.

8. Kas levi segaja (jammer) kasutamine on lubatud?

Levi segaja (jammer) on seade, mille eesmärk on tekitada raadiohäireid. Seade kiirgab kindlatel sagedustel raadiolaineid, mis takistavad teiste seadmete toimivat sidepidamist. Levinuim on GSM segaja, mille puhul on peamisteks sihtmärkideks GSM terminalid (nt häireseadmed, mis kasutavad GSM sidet). Lisaks leidub levi segajaid, mis häirivad ka näiteks GPSi ja WLANi tööd. Eriti kõrged turvariskid kaasnevad GPS seadme häirimisel, kuna seadet kasutatakse navigeerimisel, pääste- ja jälgimisteenustel.
Elektroonilise side seaduse § 23 kohaselt on raadiohäirete tekitamine ning kõikide seaduslikku raadiosidet segavate seadmete kasutamine keelatud. Samuti on keelatud levi segajate müümine, vahendamine jms ning Euroopa Liitu importimine. Euroopa Liidus ei ole lubatud levi segajaid turule lasta ega kasutusele võtta, kuna nad ei vasta raadioseadmetele kehtestatud nõuetele.

9. Kas GPS seadmete kasutamine on Eestis lubatud?

Positsioneerimissüsteemi GPS seadmete kasutamine on loavaba, kuna tegemist on raadiovastuvõtuseadmega.

10. Missugused juhtmeta kohtvõrkude (WLAN, RLAN, WiFi) seadmed on lubatud?

Eestis on lubatud kasutada IEEE standarditele 802.11a, 802.11b ja 802.11g vastavaid kohtvõrguseadmeid kui need vastavad Euroopa nõuetele. Lairiba andmeedastussüsteemi sealhulgas raadio-kohtvõrgu seadmete (Wireless Access Systems including Radio Local Area Networks, edaspidi WAS/RLAN) kasutatavad raadiosagedusalad on 2400-2483,5 MHz, 5150-5350 MHz, 5470-5725 MHz ja 17,1-17,3 GHz. Seadmete kasutamistingimused on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.10.2008 määruses nr 95 "Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele" (RTL, 05.11.2008, 88, 1244). Seadmed peavad olema märgistatud CE-märgiga ja varustatud tootja vastavusdeklaratsiooniga, milles tootja kinnitab seadme vastavust nõuetele. Eesti nõuded on vastavuses Euroopa direktiivi 1999/5/EÜ (R&TTE direktiiv) nõuetega.
 

11. Miks autoalarmid teatud piirkonnas ei tööta?

Autoalarmidest sagedusalas 433 MHz

12. Kas koerte kaugjälgimise GPS seadmete Garmin Astro 220 ja Garmin Astro Nordic kasutamine on Eestis lubatud?

Koerte kaugjälgimise seade Garmin Astro 220 kasutamine ei ole Eestis lubatud. Garmin Astro Nordic kasutamine on Eestis lubatud.

Seadmed Garmin Astro 220 on ettenähtud USA turu jaoks ja ei vasta Eesti (Euroopa) nõuetele. Lisaks ei ole raadiosagedustel 151,820 MHz, 151,880 MHz, 151,940 MHz, 154,570 MHz ja 154,600 MHz töötavate seadmete kasutusviis vastavuses Eestis kehtestatud sagedusplaneeringuga.

Seadmeid Garmin Astro Nordic toodetakse Rootsi ja Norra turu jaoks ja need on vastavuses Euroopa (Eesti) nõuetega. Seda tõendab vastavusmärgistus „CE“ nii seadmetel kui ka pakendil. Seadmete töösagedus on 155,450 MHz. Alates 17. märtsist 2010 kehtima hakanud Eesti raadiosagedusplaanis on raadiosagedus 155,450 MHz eraldatud koerte kaugjälgimisseadmetele. Seadmete kasutamiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti poolt välja antud sagedusluba. Ettevalmistamisel on Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2008.a määruse nr 95 "Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele" muudatus, millega vabastatakse koerte kaugjälgimisseadmed sagedusloast ja kehtestatakse tehnilised nõuded nende kasutamiseks. Seadmete töösagedus on planeeritud 155,450 MHz ja lubatud võimsus 2W.

Koerte kaugjälgimiseks võib Eestis kasutada GPS/GSM tehnoloogial põhinevaid lahendusi, koera asukoht edastatakse GSM võrgu vahendusel.