A A A

Teisipäev, 28. märts 2017 22:43

EST ENG RUS

Prindi

Kiirgusklasside moodustamine

Kiirgusklass moodustatakse järgmistest osadest:

  • vajalik ribalaius 
  • klassifikatsioon, mis koosneb põhitähistest ja vajadusel kasutatavatest tähistest  

Vajalikku ribalaiust määratakse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu raadioside sektori (edaspidi ITU-R) soovituse SM.1138 kehtiva väljaande, teiste ITU-R soovituste või mõõtmistega ning kirjeldatakse kolme numbri ja ühe tähega selliselt, et:

  • raadiosagedusalas 0,001 kuni 999 Hz väljendatuna Hz-des (täht H)
  • raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 kHz väljendatuna kHz-des (täht K)
  • raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 MHz väljendatuna MHz-des (täht M)
  • raadiosagedusalas 1,00 kuni 999 GHz väljendatuna GHz-des (täht G)
     

Vajalikku ribalaiust sõltuvalt tema väärtusest tähistatakse kolme kehtiva numbriga analoogselt järgmiste näidetega:

Vajalik ribalaiusVajalikule  ribalaiusele vastav tähis
0.002 HzH002
0,1 HzH100
25,3 Hz25H3
400 Hz400H
2,4 kHz2K40
6 kHz6K00
12,5 kHz12K5
180,4 kHz180K
180,5 kHz181K
180,7 kHz181K
1,25 MHz1M25
2 MHz2M00
10 MHz10M0
202 MHz202M
5,65 GHz5G65

 

Kiirgusklassi klassifikatsiooni põhitähised:

Kiirgusklassi esimene sümbol näitab põhikandesageduse modulatsioonitüüpi: 
1. moduleerimata kandesagedusN
2. amplituudmoduleeritud kandesagedus: 
1) kahe külgribagaA
2) ühekülgribaga, täisvõimsusega kandesagedusH
3) ühekülgribaga, vähendatud või muutuva võimsusega kandesagedusR
4) ühekülgribaga, mahasurutud kandesagedusJ
5) sõltumatud külgribadB
6) kärbitud külgribadC
3. nurkmoduleeritud kandesagedus: 
1) sagedusmoduleeritudF
2) faasmoduleeritudG
4. samaaegselt või vaheldumisi amplituud- ja nurkmoduleeritud kandesagedusD
5. impulsid: 
1) moduleerimata impulsside jadaP
2) ampiltuudmoduleeritud impulsside jadaK
3) laiuse/ pikkusega moduleeritud impulsside jadaL
4) positsioon/ faasiga moduleeritud impulsside jadaM
5) impulsside jada, milles nurgaperioodi jooksul on kandesagedus nurkmoduleeritudQ
6) eeltoodud impulsside kombinatsioonV
6. samaaegselt või vaheldumisi amplituud-, nurk- ja impulssmoduleeritud kandesagedusW
7. teised kandesageduste modulatsioonitüübidX
Kiirgusklassi teine sümbol näitab põhikandesagedust moduleerivaid signaale: 
1. moduleerivat signaali ei oleO
2. üks kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldav kanal, milles ei kasutata abi-kandesagedusi (va aegtihenduslik dupleks)1
3. üks kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldav kanal, milles kasutatakse abi-kandesagedusi (va aegtihenduslik dupleks)2
4. üks analooginformatsiooni sisaldav kanal3
5. kaks või enam kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldavat kanalit7
6. kaks või enam analooginformatsiooni sisaldavat kanalit8
7. vähemalt ühe analooginformatsiooni ja ühe kvanteeritud või digitaalset informatsiooni sisaldava kanali kombinatsioon9
8. teised põhikandesagedust moduleerivad signaalidX
Kiirgusklassi kolmas sümbol näitab ülekantava informatsiooni liiki: 
1. informatsiooni ei kanta üleN
2. telegraaf- kuulmise abil vastuvõetavA
3. telegraaf- automaatne vastuvõttB
4. faksisideC
5. andmeedastus, telemeetria, kaugjuhtimineD
6. telefon (ka raadioringhääling)E
7. televisioon (video)F
8. eeltoodud informatsiooniliikide kombinatsioonW
9. muud informatsiooniliigidX
  

 

Kiirgusklassi klassifikatsiooni vajadusel kasutatavad tähised (kasutatakse signaali täielikuks kirjeldamiseks, tehnilise loa taotluste ja tehnilise loa juures ei ole kohustuslikud):

Kiirgusklassi neljas sümbol kirjeldab signaali: 
1. kahepositsiooniline muutuva  arvu ja/või pikkusega elementide kood

2. kahepositsiooniline  muutumatu  arvu ja pikkusega elementide                     veaparanduseta kood

B
3. kahepositsiooniline muutumatu arvu ja pikkusega elementide veaparandusega koodC
4. neljapositsiooniline kood, milles iga positsioon kirjeldab signaalielementi (või ühte või enamat bitti)D
5. mitmepositsiooniline kood, milles iga positsioon kirjeldab signaalielementi (või ühte või enamat bitti)E
6. mitmepositsiooniline kood, mille moodustab eelnevate signaalide kombinatsioonF
7. monofooniline raadioringhäälingG
8. stereo- või kvadrofooniline raadioringhäälingH
9. helikvaliteet, va punktides G ja H toodudJ
10. helikvaliteet, mille saavutamiseks kasuatakse sagedusinversiooni või raadiosagedusala osadeks jagamistK
11. helikvaliteet, mille saavutamiseks kasutatakse sagedusmoduleeritud signaali, et juhtida semoduleeritud signaali nivoodL
12. must- valge piltM
13. värvipiltN
14. must- valge ja värvipildi kombinatsioonW
15. muul viisil kirjeldatav signaalX
Kiirgusklassi viies sümbol näitab tihenduse viisi: 
1. ei kasuta tihendustN
2. koodtihendusC
3. sagedustihendusF
4. aegtihendusT
5. aeg- ja sagedustihenduse kombinatsioonW
6. muu tihenduse viis