A A A

Laupäev, 25. märts 2017 06:00

EST ENG RUS

Prindi

Elektripaigaldise audit

Audit on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. Kui paigaldis on korras, siis väljastab auditi tegija omanikule või valdajale protokolli, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. Kui aga paigaldis ei ole korras, siis on auditi protokollis toodud puuduste loetelu, mille põhjal saab omanik või valdaja oma paigaldise korda teha. Iga elektripaigaldis peab vastama ehitamise ajal kehtinud nõuetele ning kui elektripaigaldise kasutamisega ei kaasne mingit otsest ohtu, pole ka kohustust seda tänaste tehniliste nõuetega kooskõlla viia.

Auditi liigid:

Audit jaguneb kasutuselevõtule eelnevaks, korraliseks ja erakorraliseks auditiks.

• Kasutuselevõtule eelnev audit tehakse enne elektripaigaldise kasutuselevõttu st. pärast uue elektripaigaldise valmimist või vana ümberehitamist. Enne auditit ei tohi elektripaigaldist kasutusele võtta.
• Erakorraline audit tehakse vastavalt vajadusele ja selle ulatuse ja kontrollimisel aluseks võetavad normdokumendid määrab tellija.
• Korralist auditit teostatakse kasutuses olevates elektripaigaldistes perioodiliselt sõltuvalt elektripaigaldise liigist.

Elektripaigaldiste liigitus:

Esimese liigi moodustavad nn kõrgendatud ohutasemega paigaldised, nagu näiteks plahvatusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised (näiteks tanklad), suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt ning haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis.
Teise liigi moodustavad üle 35 A peakaitsmega madalpinge-elektripaigaldised (äri- ja büroohooned, tööstushooned jne); majutushoonete elektripaigaldised, enama kui kahe korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olevad elektripaigaldised ja kõik kõrgepingeelektripaigaldised (näiteks alajaamad).
Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.

Korraline tehniline kontroll ja selle sagedus:

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektri-paigaldistes välja arvatud eramajad, korterid, suvilad ning väikeehitised, mida ei kasutata majanduslikul otstarbel.

Korraline audit on perioodiline st. kontrolli tuleb teatava aja tagant uuesti teha:

1) esimese liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul;
2) teise liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul;
3) kolmanda liigi elektripaigaldistes kord viieteistkümne aasta jooksul.

Elektripaigaldisele, mis on ehitatud või ümberehitatud enne 2000 aastat, tuleb korraline audit teha järgmise perioodilisusega:

1) esimese liigi elektripaigaldises kord kolme aasta jooksul;
2) teise liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul;
3) kolmanda liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul.

Erisusena võib elektrituruseaduse alusel tegutsev võrguettevõtja ja loakohutusega tootja, kui on tagatud elektripaigaldise pidev hooldus ja korrashoid ning nõuetekohane käit, teha elektripaigaldises korralist auditit kord 15 aasta jooksul.

Kasutuses olevas nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool on kuni 35 amprit, ei pea seal tehtud elektritööde järgselt kasutusele võtmisele eelnevat auditit teostama, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise ohutust. Kirjalik kinnitus koos visuaalkontrolli protokolliga tuleb esitada elektripaigaldise korralise auditi teostamisel.

Auditi tegijad, maksumus ja vajalikkus:

Elektripaigaldistes võivad auditit teha vaid selleks akrediteeritud auditi tegijad.

Auditi maksumus oleneb peamiselt elektripaigaldise tehnilistest näitajatest ja keerukusest, dokumentatsiooni olemasolust ja ajakohasusest ning senistest ohutuse tagamiseks teostatud toimingutest, st sisuliselt sellest, kas elektri-majandust on korras hoitud või mitte.

Kuna enamikul juhtudest pole elektripaigaldise valdaja näol tegemist elektriala spetsialistiga, siis seetõttu ei suuda tavaisik võimalikke riske hinnata ning vajab selles korralise kontrolli näol ekspertabi, mille tulemuste põhjal saab ta tellida korrastamiseks või ümberehitamiseks vajalikud tööd elektriala spetsialistidelt. Võib ju tunduda, et ohutus on ainult igaühe enda asi. Kahjuks praktika aga näitab, et õnnetusse satuvad tavaliselt need, kes ei ole neid ohte enda jaoks tekitanud ega oska seetõttu neid ka ette näha. Eestis on aastas ligemale 200 tulekahju, mis on põhjustatud elektrist. Paljud õnnetused oleksid jäänud aga toimumata, kui oleks läbi viidud audit, mille käigus oleks ohutusalased puudused tuvastatud ning tulemuste põhjal tehtud vajalikud muudatused.

Auditi tulemuste vormistamine:

Auditi tulemusel väljastatakse elektripaigaldise auditi protokoll, kus on kirjas kas auditi tulemus on positiivne (elektripaigaldis on ohutu ja seda võib ettenähtud otstarbel kasutada) või negatiivne (elektripaigaldis on puudustega ning selle kasutamine ettenähtud otstarbel ei ole ohutu). Auditi dokumendid vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis. Elektripaigaldise omanik saab seetõttu nende dokumentidega igal ajal tutvuda ja vajadusel välja printida. Andmekogu asub aadressil: http://emoodul.tja.ee/web/.