A A A

Pühapäev, 26. märts 2017 17:48

EST ENG RUS

Prindi

Elektriohutusnõuded tavaisikule

Elekter on kodus nii tavapärane ja igapäevaselt vajalik, et tihti ei mõelda elektrist tulenevatele ohtudele. Ohuga mittearvestamine võib aga põhjustada raskeid tagajärgi – tulekahju, vigastusi ja surma. Eestis reguleerib elektriohutusnõudeid seadme ohutuse seadus, milles on rida nõudeid, et vähendada ja vältida inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevaid ohte.

Aastas toimub Eestis ligikaudu viiskümmend elektriga seotud õnnetust ning ligi kakssada elektriseadme või -paigaldise rikkest põhjustatud tulekahju.

Olulisemad nõuded, mida tavaisikul tuleks järgida, et vältida elektrist tulenevaid ohte:

Lase aeg-ajalt vastava oskuse ja õigusega ettevõtjal kontrollida oma hoonete elektrisüsteemide seisukorda. Iga asi vananeb kasutamise käigus ja selles võivad tekkida ohtlikud rikked. Nii ka elektrisüsteemid, kus see võib olla eriti ohtlik, kuna visuaalselt ei pruugi rikked olla enne tulekahju tekkimist nähtavad. Seega tuleb elektrisüsteemide korrasolekut aeg-ajalt kontrollida. Seadus sätestab, et elektripaigaldises tuleb teatava perioodi järel teostada korraline audit. Korralise auditi sagedus sõltub elektripaigaldise liigist ja vanusest, näiteks enne 2000 ehitatud teise liigi elektripaigaldises tuleb selline kontroll teostada kord viie aasta jooksul, alates 2000 ehitatud elektripaigaldises aga kord 10 aasta jooksul. Kuigi korraline audit ei ole kohustuslik eluruumides (eramud, korterid, suvilad), on see siiski soovitatav ka sellistes elektripaigaldistes. Korterelamute ühiskasutatavas osas (trepikojad, kelder) on korraline audit aga kohustuslik. Auditit võivad teostada vastava akrediteeringuga ettevõtjad. Auditi käigus hindab kontrollija visuaalselt elektripaigaldise olukorda, tutvub paigaldise kohta oleva dokumentatsiooniga ning katse- ja mõõtmistulemustega, teeb vajadusel paigaldises täiendavaid kontroll¬mõõtmisi. Selle kõige alusel väljastab kontrollija auditi protokolli, mille järeldusotsusest on näha, kas elektripaigaldis on tehnilisest korras ja kasutamiseks ohutu või ei. Kui paigaldis ei ole korras, siis on protokollis või selle lisalehel esitatud puuduste loeteluga, mille põhjal saab omanik oma paigaldise korda teha. Sellisel juhul tuleb teostada uus audit peale puuduste kõrvaldamist. Auditi tulemused ja dokumendid vormistatakse digitaalselt tehnilise järelevalve infosüsteemis, mistõttu on elektripaigaldise omanikul võimalus nendele igal ajal ligi pääseda. Andmekogu asub aadressil: http://emoodul.tja.ee/web

Suuremate ja ohtlikumate elektripaigaldiste korral kasuta vastava kompetentsusega isiku abi elektripaigaldise korrashoidmisel. Seadus nõuab ohtlikumatele (suurõnnetusohuga ja plahvatusohuga) ning suurematele (peakaitse on suurem kui 100 amprit) paigaldistele kasutamise järelevaataja (käidukorraldaja) määramist. Kasutamise järelevaataja on vastava pädevuse või kutsega isik, kelle ülesandeks on koostada elektripaigaldise korrashoidmise tagamiseks vastav dokumentatsioon (käidukava) ja jälgida, et elektripaigaldis oleks kasutamiseks ohutu. Väiksemate elektripaigaldiste puhul ei ole kasutamise järelevaataja olemasolu küll kohustuslik, kuid taolise isiku olemasolu igas elektripaigaldises on kasulik, kuna tavaisikust omanik ise ei pruugi elektrist tulenevaid ohte tajuda.

Ära tee elektritöid ise, vaid kasuta selleks kompetentseid isikuid. Kuigi elektritöö tegemine võib mõnedele paista lihtsa toiminguna, on tegu siiski ohtliku tegevusega, mille vale teostamine võib põhjustada ohtu selle töö teostajale (elektrilöögi oht) või ohtu elektripaigaldise hilisemal kasutamisel (tulekahjuoht). Seega võivad elektritöid teha vaid selleks piisava elektri- ja elektriohutusalase ettevalmistusega isikud. Elektritöö ettevõtjad on esitanud majandustegevuse registrisse majandustegevuseteatise ning neil peab olema tööde eest vastutav kompetentne isik (elektritöö juht). Tavaisikud võivad teha vaid lihtsamaid elektritöid, näiteks lampide ja kaitsemete vahetamine, elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine ning pistikupesade ja lülitikaante (näiteks tapeetimise või värvimise ajaks) eemaldamine pingevabas olukorras.

Ära koorma üle elektriseadmeid ja –juhtmeid. Enne elektriseadmete vooluvõrku ühendamist veendu, et olemasolevad elektrijuhtmed ja kaitseaparatuur seda võimaldavad. Vanematesse hoonetesse paigaldatud elektrijuhtmed ei olnud mõeldud nii paljude ning sellise võimsusega elektriseadmete toiteks kui neid tänapäeval kasutatakse. Seega tuleb kas renoveerida olemasolev elektripaigaldis või jälgida, et korraga ei ühendataks vooluvõrku liiga palju elektriseadmeid. Elektripaigaldise liigne koormamine on väga ohtlik tulekahjuallikas.

Ära kasuta elektriseadmeid selleks mitte ettenähtud oludes. Üldjuhul on tavalised elektriseadmed mõeldud kasutamiseks üksnes sisetingimustes. Kui elektriseadmel ei ole tähistust, et seda võib kasutada ka välistingimustes, siis sellist seadet õues või märgades oludes kasutada ei tohi. Valedes oludes kasutatav elektriseade võib põhjustada suurt elektrilöögi ohtu! Viimastel aastatel on toimunud mõned õnnetused, kus taolisel põhjusel on saanud inimesed vigastada ja paaril korral on tagajärg olnud veelgi traagilisem.

Ära kasuta elektriseadmeid, millel on nähtavaid kahjustusi. Kui elektriseadmel on juba visuaalselt näha kahjustusi, siis üldjuhul võib eeldada, et kahjustatud on ka elektriseadme isolatsioon. Selline elektriseade aga võib põhjustada nii elektrilöögi ohtu kui ka põhjustada tulekahju.

Jälgi, et pingestatud elektriseadmed ei oleks väikelastele kättesaadavad. Igal aastal juhtub mitmeid õnnetusi väikelastega, kus lapsed on saanud elektrilöögi pingestatud elektriseadme või selle osa puudutamisest. Kuna väikelaps ei oska ohtu ise karta, siis tuleb sellised ohud eelnevalt välistada.

Elektriliinide (nii õhuliinid kui ka maakaablid) kaitsevööndis tegutsemise korral informeeri sellest alati võrguettevõtjat. Kui on vaja tegutseda kas elektriõhuliini või maakaabli läheduses, siis tuleb sellest tingimata teavitada selle liini omanikku so võrguettevõtjat. Õhuliinide ja maakaablite kaitseks on kehtestatud kaitsevööndid, milles tegutsemiseks on vajalik omada liini omaniku luba. Kaitsevööndi ulatus sõltub liini liigist ja nimipingest. Kui liini kaitsevööndis tegutseda sooviv isik on sellest teavitanud võrguettevõtjat, siis see võimaldab võrguettevõtjal täpselt ette näidata, kus maakaabel asetseb, ja missuguseid nõudeid tuleb kaitsevööndis tegutsemisel liini kahjustamise vältimiseks järgida. Vale tegutsemine liini kaitsevööndis võib põhjustada ohtu nii kaitsevööndis tegutseva isiku elule ja tervisele või põhjustada liini katkemise tõttu elektrienergiavarustuse katkemise ja seeläbi ulatusliku majandusliku kahju.

Kui märkad maha kukkunud õhuliini või avatud ustega alajaama, siis teavita sellest kohe võrguettevõtjat. Igast sellisest avastatud juhtumist tuleb teavitada koheselt selle elektripaigaldise omanikku, üldjuhul on selleks võrguettevõtja (nt Eesti Energia rikketelefon 1343). Selline tegutsemine aitab vältida võimalikke õnnetusi, kus teadmatusest minnakse pingestatud elektriseadme lähedusse ja pannakse sellega ohtu enda või teiste elu või vara.